Minu arvates on valdade suurenemisel ääremaastumise oht suur. Vallaametnikel ei jätku tähelepanu valla ääremaal asuvatele väikeküladele. Seega oleks vaja sellises olukorras miskit muuta, et ka valla äärealad saaksid õiglast tähelepanu. On ju praegugi Kuusalu vallas olukord, kus osa äärealasid on pisut pettunud, kuna vald on nende jaoks muutunud kaugeks ning vallal pole aega nende külaprobleemidega tegeleda. Kusjuures vahel on see ebaõiglane, sest eks vallas ikka üritatakse kõigi huvidega arvestada, kuid igal ääremaalasel ei ole ehk infot, et tema külas tehakse üht või teist asja. Mida siis teha olukorra parandamiseks?
Mina näeksin siin kahte võimalust. Ärge unustage, et ma siin lasen fantaasial lennata.
Esimene variant oleks sisse seada kohalikel valimistel majoritaarne valimissüsteem. Võtame näiteks Kuusalu valla — 19 saadikut — jagame siis valla 19-ks valimisterritooriumiks. Igas väikeses piirkonnas toimuks omaette võitlus, kes pääseks volikokku. Ühtlasi on volikokku valitu siis piirkonna esindaja volikogus, kellelt on kohalikul inimesel kergem nööbist kinni võtta ja aru pärida/muresid kurta — kuna arvatavasti väikeses valimispiirkonnas valija tunneb volinikku isiklikult. Veel üks pluss oleks majoritaarsel valimisel see, et volikogu koosseis saaks oluliselt asjatundlikum kui praegustel valimistel: sest tihti on praegustel valimistel see häda, et edukas nimekiri saab niipalju mandaate, et veab sisse ka inimesi, kes on nimekirjas vaid edevusest või ka vastutulekust nimekirja kokku panijale, ilma tõsise soovita volikogus tööd teha. Samas on oht ka majoritaarse valimse korral — võib võimenduda sugulusefekt
— kui selles väikeses valimispiirkonnas on palju inimesi ühes sugulaskonnast, mis on rannaküladele mõnes kohas iseloomulik, siis võib sugulaste omavahelisel kokkuleppel volinik alati tulla samast suguvõsast. Sellel süsteemil on veel rohkem plusse ja miinuseid, mida siinkohal täpsemalt selgitada ei soovi.
Teine variant oleks juba pisut ehk tasakaalukam, kuigi ehk liiga keeruline. Volikogu võiks olla valitav senisel viisil, kuid külaelu probleeme ja ka küladele mõeldud raha hakkaks jagama ja haldama külavanemate kogu, mis võiks olla miskit volikogu “ülem-koja” taolist. Kõik külaelu puudutav peaks saama nõusoleku külavanemate kogult, samuti võiks kogu algatada eelnõusid. Vallaeelarvest tuleva rahasumma külaelule ja projektidele peaks määrama loomulikult vallavolikogu, kuid raha jagaks projektide vahel just külavanemate nõukogu.
Mitte päris nii, kuid tugevneva jõuna tegutses külavanemate kogu endises Loksa vallas, kus anti kogule nii oma otsustusõigust ja vastutust. Paraku tapeti hea algatus liitvalla moodustamisel ära ning tänapäeval on külavanema peamine ülesanne käsu peale sõita instrueerimisele vallavalitsusse, kus ka ei toimu dialoog vaid ainult ülevalt alla info jagamine. Niimoodi vast külaelu ei edenda kui vald ei taha teada külades toimuvat? See toimib vaid alt ülesse tuleva initsiatiivi lämmatamisena, kahjuks.
Kokkuvõttes nende naljakate mõtete mõtlemise mõte seisneb just selles, et oluline on tugevdada külavanemate kogu kaudu külaelu — Kuusalu vald pole üksnes Kuusalu ja Kiiu alevikud, kuigi ka nende huvid on olulised.